Jalgratturid liikluses

. 3 nädalat 6 päeva tagasi
Kõige parem seadusepunkt on muidugi see, et jalakäija läheduses peab rattur liikuma jalakäija kiirusega. Kuidas krt ta siis üldse jalakäijast mööduda saab?
Peeedu 3 nädalat 1 päev tagasi
Õuealal peab ka auto jalakäija läheduses liikuma tema kiirusega.
k 3 nädalat tagasi
Aga tegelikkuses liigub lõdvalt 40ga, kuni see jalakäija tal füüsiliselt keset teed ees ei ole. Kui võtta eeskuju autojuhtidest, siis on jalgratturitel veel kõvasti arenemisruumi.

Liiklusseaduse järgi see muuseas puudutab ainult kõnniteel sõitmist ja jalakäijast saab vabalt mööduda sõiduteel. Samuti käib jutt ainult "vahetust" lähedusest. Sõna ranges mõttes see tähendab füüsilist kontakti, sest vahet ei ole. Ka sõna lõdvemas tähenduses tähendab see nõue, et sa võid jalakäijast mööda sõita sutsu suurema vahega.

Asi, mis autojuhtidele on täiesti arusaamatu, on see, et kiiruse võib valida vastavalt oludele nii, et sa suudad alati adekvaatselt reageerida.
Peeedu 3 nädalat tagasi
No siin põrkuvad kaks koolkonda. Üks kes tahaks kõike reguleerida ja numbrites kui võimalik väljendada. Kuna see pole alati võimalik siis tekivad need vahetus läheduses, jalakäija kiirusega. Mis lõpuks on seadus laiali paisatud ning üks teab ühte punkti ja teine seda mis kahe lehekülje pärast on.
Teine lähenemine oleks oleme viisakad ja ära tee teisele mida sa ei taha, et sulle tehakse. aga enamus rahvast ei ole sellised, et oma peaga mõtleks ja oleks hea lastetoaga.
Nii, et paratamatult läheb käiku esimene. Ja kuna inimene on siiski mõtlev ja leidlik olend siis pidevalt tekivad uued probleemid. Tõuksiga võib kuna seda pole seaduses jne. Ja hakatakse seadust lappima mis omakorda teeb seaduse veel segasemaks ja seal oleva spetsiifilise info killustatumaks.
Jaz 2 nädalat 5 päeva tagasi
Nii ta on jah aga paraku pole veel keegi suutnud mõistet "viisakus" defineerida ilma pika ja lohiseva seletuseta. Oleks üheselt mõistetav piisaks jah ühest sõnast seaduses.
Peeedu 2 nädalat 4 päeva tagasi
No kõige lihtsam on öelda, ära tee seda mida sa ei taha, et sulle antud olukorras tehakse kui oled teises liiklusrollis.
Jalgsi arvestad, et auto vajab aega sebra ees pidurdamiseks jne. aga enamikele on selline ümberkehastumine tundub võimatu.
. 2 nädalat 4 päeva tagasi
Viisakus on niivõrd elementaarne asi, et haritud inimesele pole seda vaja selgitada, harimatu aga nagunii selgitusest aru ei saa.
Jaz 2 nädalat 4 päeva tagasi
Kuna sõidan ise palju tõuksiga sai küsitud Jaani järgsel hommikul "kõik puhuvad" reidi käigus kohalikult hullvõmmilt et mis värk selle tõuksiga siis ikkagi on, võib lõhnadega kulgeda või ei. Vastus oli lihtne - osaled juhina liikluses siis pead olema kaine. Jalakäijana kakerdamise kohta jäi diskussioon pidamata, uued kliendid saabusid ja pidin edasi sõitma.
Aga 2 nädalat 3 päeva tagasi
Mida Sa hullvõmmi käest muud lootsid kuulda? Kui inimene on ikka peast ment ,siis ei paranda teda miski:-(
Peeedu 2 nädalat 3 päeva tagasi
No mina olen aru saanud, et küsida tasub hädajuhul vana liikluse poole kaldus võmmilt kes kunagi sellega põhiliselt tegeles. Aga neid on järjest raskem leida.
Või veelgi parem sõiduõpetajalt. Nemad on kõige paremini kursis.
k 2 nädalat 1 päev tagasi
"No kõige lihtsam on öelda, ära tee seda mida sa ei taha, et sulle antud olukorras tehakse kui oled teises liiklusrollis.
Jalgsi arvestad, et auto vajab aega sebra ees pidurdamiseks jne. aga enamikele on selline ümberkehastumine tundub võimatu. "

Aga mis siis, kui ma põhimõtteliselt ei ole selles teises rollis?
Jalgrattaga sõites ma ei ürita jalakäijate eest ülekäigurajal läbi lipsata. Jalgsi käies ma ei näe mingit probleemi tekitada autojuhil tahtmist järsult pidurdada, kui ta seda üritab. Kui autosid on rohkem ja kellelgi on ärev olukord, siis on see praktiline õppetund ülekäiguradade ja pikivahe osas.
Peeedu 2 nädalat 1 päev tagasi
Kahjuks praktiline õppetund ajameelse juhi, naisega vaidleva või purjus juhi või libeda tee kombinatsioonis, on et põhimõtteliselt on olemas laip k.
Samuti ütleb seadus, et jalakäija peab ikkagi veenduma ületuse ohutuses ja täitma teisi liiklusreegleid. Nii, et ka vöötrajal allaaetu ei ole seaduse silmis alati süütu ohver.
Häda ongi, et mõni arvab, et autojuhid peavad nagu emme ümber nende kommikoti ja puhaste sokkidega käima.. Ei pea, neil on omad reeglid ja teistel liiklejatel omad aga osad arvavad, et ühtedel on ainult kohustused teistel õigused.
Tänane kaldus liikluskontroll aitab sellel arvamusel ainult süveneda.
.
nael 2 nädalat 1 päev tagasi
Isikliku vaatluskogemuse järgi rikuvad enim liikluseeskirju ennast värvilisse sünteetikasse riietanud ja autojuhtimise kogemuse eas meesterahvad. Tegemist pole teadmatusega, vaid suhtumisega, et ega keegi ei karista.
Suuremas pildis on aga küsimus, misasi on jalgratas: kondiaurul liikuv - jah; elektri abi tarbiv, mille max kiirus 25 - vist jah; elektri abi tarbiv mille max kiirus 45 - pigem vist motoroller. Aga vaatlusel ei pruugi olla võimalik neid eristada. Ja siis veel tõuksi, rula või rulluiskudel või -suuskadel liikujad - kas need on jalakäijad või ...
Näiteks kas suurel kiirusel rulluisutajale peab andma ülekäigu rajal teed sarnaselt jalakäijaga või mitte?
Peeedu 2 nädalat tagasi
Meil liibukaid liikvel vähe aga härga täis on nendest enamus.
Puhtalt vasika tunne vist on neid tabanud. Roolis on oht, et kirjutatakse arve aga lenksu taga saavad siis nautida vabadust. Nii, et ka 21-l sajandil ilma näidispoomisteta ikka elu ei edene. Aga kahjuks sõltub riigilogusse saamine paljus just lumpenist. Enamus inimesi valib juba pikalt kedagi kindlat kas parteid või isikut aga lõpliku kohtade arvu otsustab see kui palju õnnestub just sellised ära moosida.
nael 2 nädalat tagasi
Kipub nii olema jah, et mida kirjum/erksam liibukas seda härjam rattur.
Kunagi nooruses, kui kergliiklusteedest ei teatud meie suurel maal midagi, sai ka ise natuke rattasporti tehtud, aga hästi nagu ei meenu, et oleksime niiplaju autoteedel ülbitsenud ja valgusfoore eiranud. Nojah, siis oli ka vähem autosid ja mälu võib ka petlik olla ;)
Aga soovituseks teistele autojuhtidele: mida erksam rattur, seda ohtlikum
Peeedu 2 nädalat tagasi
Omal ajal oli liikluses laipu ka kordades rohkem ja ka kergliiklejatega. Autosid aga kordades vähem. Aga info NL-s ei levinud nii nagu praegu kui delfis on pilt enne politsei saabumist sündmuskohale..Mõni krimasi muidugi läks toona meediasse kui oli tegu pahatahtlikusega aga ei mäleta küll, et mingi eriline käte väänamine sel puhul oli kui kannatajaks rattur. Vähemalt avalikusse silma alla ei jõudnud. Uurimine vast tuvastas enamikel juhtudel ikka, et ratturil oli oma süüosa oma surmas ka olemas.
Praegu on rahvameedia kommimise näol selline, et 149 aastat samal kohal olnud raudtee on ikka süüdi kui keegi poole noorem kohalik ülekäigukohal ei taipa muu elu kõrval vasakule ja paremale vaadata.
k 2 nädalat tagasi
"Kahjuks praktiline õppetund ajameelse juhi, naisega vaidleva või purjus juhi või libeda tee kombinatsioonis, on et põhimõtteliselt on olemas laip k."

Väga vähetõenäoline. Selleks on sul autos turvavöö. Kui sa haiget saad, siis see muudab õppetunni ainult meeldejäävamaks. Kuigi jah, tõenäoliselt ei ole ärevatesse olukordadesse sattuvad autojuhid võimelised nägema põhjuslikku seost oma otsuste ja tegevuse ning tagajärgede vahel.

Mina jalgrattaga sõites ei ole ajameelne, purjus ega vaidle naisega. Ma leian, et ka autojuht ei peaks seda tegema ning ma ei näe mingit põhjust, miks ma pean teda siidkinnastes kohtlema. Samamoodi ma ise liiklusseadust rikkudes ei eelda, et teised mul kätt hoiaksid. Kui ma sõidan punase tulega, palun väga, eks katsu mulle kuskilt põõsa tagant ette joosta või sõita.

"Samuti ütleb seadus, et jalakäija peab ikkagi veenduma ületuse ohutuses ja täitma teisi liiklusreegleid. Nii, et ka vöötrajal allaaetu ei ole seaduse silmis alati süütu ohver."

Loomulikult ma veendun enda ohutuses ja annan autojuhile võimaluse sujuvalt pidurdada. Küsimus on, mis siis, kui ta ei soovi seda võimalust kasutada. Minu meelest ei ole õige liiklushuligaansust premeerida.

"Häda ongi, et mõni arvab, et autojuhid peavad nagu emme ümber nende kommikoti ja puhaste sokkidega käima.. Ei pea, neil on omad reeglid ja teistel liiklejatel omad aga osad arvavad, et ühtedel on ainult kohustused teistel õigused.
Tänane kaldus liikluskontroll aitab sellel arvamusel ainult süveneda."

Ja selline peab ennast viisakuse etaloniks. Jalakäijal muuseas siiski on ülekäigurajal eesõigus ja sinul on kohustus jalakäijat "märgata". Ülekäigurada on koht, kus jalakäijale kindlasti ei tohi uisapäisa otsa sõita. See, et "aga ma sõitsin nii kiiresti", ei ole või vähemalt ei tohiks olla vabandus, sest sul ei ole lubatud sõita "nii kiiresti".

Isiklikult pean jalakäijale ülekäigurajal otsasõitmist üheks kõige häbiväärsemaks asjaks, millega liikluses hakkama saada - peaaegu samal pulgal kolmeaastase allaajamisega.
Peeedu 2 nädalat tagasi
Mõte k on selles, et inimene on inimene ja eksib. Lootes, et teine pool alati 100% nagu rööbastel seadust täitmas on sügavalt ekslik. Lisaks veel tehnilised piirangud ja no ei saa auto pidama. Need eesõigused pole siis tuhakagi väärt.
Ka eesõiguse puhul peab ohutuses veenduma.
Vahest lihtsalt pole isegi eesõiguse kasutamine loogiline. Näiteks kui lähenen üksi vöötrajale ja näen suurt bussi või rekkat on mõtet sammu maha võtta. Bussis võib olla kümneid inimesi sebra ühe vastu.
Kõik taandub lihtsale teineteisega arvestamisele aga paljude arust on keegi liikluses õigem. Lihtsalt kergema varustusega saab kui midagi juhtub rohkem haiget. Ja miks on selle ärahoidmine vaid autojuhi asi.
k 1 nädal 6 päeva tagasi
Ma ei looda midagi. Ma lihtsalt leian, et pideva ja üldiselt siiski tahtliku "eksimisega" võiksid suurele eksijale kaasneda ebameeldivused.

Ma ei näe hästi, milles see teineteisega arvestamine seisneb. Üks pidevalt eksib ja teine koogutagu alandlikult tema tapva massi ees?

See sinu "no ei saa auto pidama" ei ole ka suurem asi vabandus. Kes käsib liiklusseadust rikkuda? Milles see "teineteisega" arvestamine ikkagi seisneb, kui sa ei saa ülekäiguradade juures pidama?
Peeedu 1 nädal 6 päeva tagasi
Need kes on liikluses eeskujulikud liiklejad oma arust on see hulluarsti küsimus. Põhjendatud kõrge enesehinnang.
Isegi targad masinad kes peaksid auto pidama saama ei saa seda veatult tehtud. Vahest on olud sellised.
Teineteisega arvestamine tähendab, et saadakse aru, et ka teisel poolel on probleeme.Lihtsalt kergemas turvises liikleja saab rohkem haiget. Autol pidama saamine linnaliikluses kuni reageerid ja pidurdad on ka mitukümmend meetrit. Kui nähtavus pole ideaalne ongi jama majas.
Ja nähtavuse probleeme on oi kui palju. Toon kaks värsket näidet. Üleeile vaatasin, et vöötraja läheduses pole ühtegi inimest. Aga oli. Lihtsalt Päike paistis aga ühel teepoolel oli tänava ääres maja tekitanud sügava varju. Tumedas riides jalakäija lihtsalt sulas taustaga kokku. Optikat natuke põhjalikumalt õppinuna tean, et silm lihtsalt ei suuda korraga nii suuri kontraste näha. Läheb küll viiv aega vahest sellst avariiks piisab. Ja ku palju selliseid kohti on. Ka suveõhtuti maanteedel kui metsavahel tekivad sügavad varjud vaheldumisi heleda päikesega võib mõni jalgsi või rattal taustaga kokkusulavas riides inimene tõesti nähtamatu olla.
Teine näide eile. Linnas enne ringristmiku tuli paremalt majade vahelt õuealalt auto. Kuna auto oli madal siis selle taga inimest nägin. Kaubiku puhul äkki mitte. Loomulikult ringristmiku servas vaatab juht vasakule kust tuleval autol on eesõigus.Aga samas võib jalgsi liikuja tõlgendada seda sebra ees seismisena ja tee andmisena kuigi juht üleliigsest infost koormatud ja tegelikult ei näe. Hiljuti oli just üks selline tavaristmiku laks kus jalgsi liikuja nii veoauto ette jäi. Kõrgest veokast lihtsalt lihtsaltei näe inimest kes on vahetult ees. Üks oli veendunud, et sõitis üle sebra ja tema ootab lihtsalt peateele pööramise võimalust. Teine arvas, et auto seisab ja lähen üle tee.
Need on mõned värsked näited. Seadused on toredad aga elu on ebatäiuslik. Kogemus stop märkidega näitab, et isegi auto peatada võib kohaltvõtt nõuda mõnelt niipalju tähelepanu, et jälle ümbrust ei näe korralikult.

Lisa postitus


© auto24 AS. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.