Oinanumbrid tagasi

Tom 10 kuud 3 nädalat tagasi
Paljud kindlasti mäletavad nõukaaja lõpu eel teostatud eksperimenti kus roolijoodikutele anti välja nn oinanumbrid, ehk siis numbrid kus esimene täht oli O. Et siis joodik oli kaugelt äratuntav või nii. Miks mitte seda avaliku häbiposti süsteemi ka praegu suuremate liikluspättide osas rakendada? Et teatud trahvipunktide kokku kogunemisel saad "premeeritud" ja lahti saad sellest siis kui oled vähemalt aasta korralik olnud. Erinevalt varem katsetatust numbreid endid muutma ei hakkaks, aga muudaks kohustuslikuks näiteks sama numbri kollasel põhjal. Omavoliliselt valge numbri kasutamist saaks lihtsalt tuvastada kuna politseil on ju numbrituvastusega kaamerad ja need annavad kohe teada kui kaamera vaateväljas on auto mis peaks kollase numbriga olema. Siis saaks trahvida nõuetele mittevastava numbri kasutamise eest ja muidugi lükkub siis tavanumbri tagasi saamiine kah kaugemale. Tavakodanikel on siis kohe teada kui krooniline kihutaja või roolijoodik sõidab, teab ettevaatlik olla. Mis puutub sellesse et roolijoodik ei pruugi oma autot kasutada või sama autot võivad kasutada ka teised inimesed siis - see oleks täiendav kasvatuslik element, ehk siis patustaja lähedased on ka huvitatud et patukoorem nii suureks ei kasvaks et kollase numbriga premeeritud saaks, see motiveerib neid oma kamraadi korrale kutsuma. Ja kui joodik peaks siis omale uue auto ostma siis - las ostab, ka see on teraapiline kui iga patu järel peab hakkama uut autot ostma, sest iga kord premeeritakse kohe kollase numbriga.
Nojah 10 kuud 3 nädalat tagasi
Toetan ideed. Selle kehtestamiseks tuleks vist muuta seadust vms nagunii ning ühtlasi sätestada, et sellise nr kandmine ei ole karistus(või osa sellest). Kui nt peatatakse juhtimisõigus 6 kuuks, siis kollane nr võiks olla siiski 1a vms pikem aeg, et ei kattuks juhtimisõiguse peatamise ajaga, et ka muud kasutajad ja rikkuja ise samuti (peale juhtimisõiguse taastumist) saaks veel nautida tehtu tagajärge.
nael 10 kuud 3 nädalat tagasi
Selle "oinanumbriga" meenub selle esimese mehe pajautus kes sai numbri o00-01EA
Nimelt oli liidus tavaks et bosside numbrid algavad 00-ga ja neid miilits ei peatanud ja siis vuras venemaal mees zigulliga millel lausa 4 nulli ees, osad miilitsad olevat tee ääres kohe kulpi visanud
Ja naljalugu ka et vene miilits küsis et millest see o täht seal numbri ees ja naljahammas vastanudkti et estonias antakse selline number väga headele juhtidele et o tähendab otlitšnik
. 10 kuud 3 nädalat tagasi
meil on rohkem teemaks igasugu isikuandmete peitmine, kõiksugu pättide nimede varjamine, mitte avalikustamine ja ei hakka keegi neid oinanumbreid seadustama.
Peeedu 10 kuud 3 nädalat tagasi
Kui minu mälu ei peta siis oli effekt oinanumbrist väga lühiajaline. Eks autosid müüdi vahetati. Praegu see protsess on kiirenenud veelgi. Ja eks alguses oli natuke põnevust kui sellist numbrit nähti. Hiljem pigem üldist suhtumist arvestades vaeseke jäi vahele. Eks neid patustanuid ole kes vähemalt korra jääknähtudega sõitnud päris arvestatav protsent rahvastikust.
Omal ajal oli ka eraautodel O hästi nähtav O1234EA näiteks. Kujul 123JOO ei torkagi silma nagu tänapäeval. Autosid kordades rohkem ja juhid nii ametis küll juhtimise küll telefoniga ning numbrit ei näita. Politsei tunnistas, et neil ei ole automaatnumbri tuvastust nagu väidab eelpool kommenteerija.
Lisaks veel igasugune andmekaitse ja võimalik korruptsioonioht nagu O numbrite ajal oli. Üks sai ja teine mitte omal ajal. Tol ajal tehti ka vahet era- ja firmaautode vahel mille number oli nii nagu praegu. Seega kas ametiautol, liisingmasinal peaks ka numbrit muutma.
Probleeme õigusriigis ja tänapäevases dünaamilises maailmas kus inimesel võib olla mitu autot ja ta teeb oinanumbri pärast lihtsalt karske naisega vahetust on rohkem kui kasu. Politsei andmebaasis kahtlase numbri sisestamine annab niigi häiret ja juriidiliselt on selline otsaette kirjutamine, et kaaskodanikud näeks õhuk jää.
ints 10 kuud 3 nädalat tagasi
Andmekaitse ja süütu inimese karistamine ei tohiks probleem olla kui aga riigivõimul soov oleks asi läbi viia. On ju ka näiteks igasugu võlgnike nimekirjad avalikult üleval, samuti saavad autoomanikud omale karistava trahvi asemel hoiatustrahvi kaela kui teisest isikust kasutaja on kuskil keelatud kohas parkinud jne. Sellistes olukordades samad asjaolud mis siin välja toodud aga need ei sega. Ma ei näe ka probleemi kui firmaautole see märk külge lajatatakse, siis firmaomanik peab lihtsalt tõestama et patustanud kodanik on volituse pealt maha võetud ja saab oma tavanumbri tagasi. Kui siis hiljem kodanik sama autoga uuesti vahele jääb, siis on kollane number juba karistusaja lõpuni firmale lisareklaamiks seal auto küljes.
Peeedu 10 kuud 3 nädalat tagasi
Kui firmaautodest rääkida siis viimase viie aasta jooksul on müüdud pea 100 tuhat uur sõiduautot. Enamus neist on liisingfirma omad. Kui juurde arvata, et ka uuemaid kasutatud autosid saab ja liisitakse siis faktiliselt kuulub iga neljas sõiduauto mis on aktiivses kasutuses kuulub tegelikult liisingfirmale. Eks ka veokad kaubikud kuuluvad tänapäeval tihti liisingule.
Liising on samasugune firma nagu kõik teised. Pole vahet kas tema äri on auto edasirentimine või sitavedu.
Uutjatel tasub vaadata statistikat. Kas oinanumber tõi suurt edu omal ajal. Tegelikult mitte. Laipade arv kasvas ning autode arv muidugi ka. Ja kuna märgistamine algas vist 87-na aasta lõpus või 88 alguses, sest suveks olid nad kindlat olemas siis ei saa süüdistada ka miilitsa lagunemist ja kitsaid aegu mis tulid hiljem, et järelevalve teedel järsku nõrgemaks muutus. Korraks oli rahval põnev aga sellega asi lõppeski.
Millegipärast pidevalt püütakse leiutada imerohtu mis ilma lisakuluta liikluse helgeks muudaks. Samas on ammu-ammu teada, et mitte karistuse suurus vaid karistada saamise suur tõenäosus mõjub. Iga juht politseiniku nähes püüab korralikult käituda. Aga minu 900 kilomeetrine tiir Eesti peal suvel möödus kahe maanteepatrulli nägemisega. Kaks autot olid koos Pühajärve Puka teel aga kahtaselt vee ääres mis kuumust arvestades väljaspool tööaega oleks ainuvõimalik koht nii, et äkki bussi varjus mindi suplema ja tegelikult toimus nähtavalolek ja aktiivne kontroll pigem ettekääne. Ühte eravärvides Tallinn-Narva maanteel Pikaristi juures.
. 10 kuud 3 nädalat tagasi
külavaheteedel sõidab joodik samamoodi nagu 25a tagasi- keegi ei kontrolli. midagi on siiski ühiskonnas väga mäda, kui igapäevaselt paar-kolmkümmend joogist juhti rajalt maha võetakse- ainuüksi joogisena rooli istumine näitab ajutegevuse puudulikkust, lisaks veel need, kes temaga kaasa sõidavad. ja need, kes maha võetakse on ilmselt vaid murdosa tegelikkusest.
:( 10 kuud 2 nädalat tagasi
Oinanumbri mõju nõukaaja lõpus oli olematu, eelpool kirjutati auto müümisest, mäletamist mööda reeglina koos müügiga toimus ka numbri vahetus, kuigi päris riigikorra lõpus sai numbri teisele autole ümber tõsta. Ja autode müümine - ostmine polnud üldse tavapärane tegevus.
.
ert 10 kuud 2 nädalat tagasi
Hoopis era- ja firmanumbrid võiks tagasi tulla. Oleks selgem pilt kes mida ja kuidas teeb.
Nojah 10 kuud 2 nädalat tagasi
Mida need firmanumbrid näitaksid? Sõiduki omanik on tavaliselt liising. Firmanumber tähendaks siis swed, seb, nordea, coop jne liisingfirmat. Sealt ei paista, kas kasutajaks mingi firma või eraisik, kuna kasutajad on nagunii eraisikud mõlemal juhul.
Ägedam oleks ikka nt punane nr joodikust kasutaja puhul ja kollane muu saririkkuja puhul. Olgu omanik kes tahes.
...---... 10 kuud 2 nädalat tagasi
Mõnede kommentaaridega nõus, aga mõnedega mitte päris. Kohati tundub nagu oleks variant et kas üks või teine - rohkem politseid teedele või värvilised numbrid. Aga pole ju keegi öelnud et mõlemat ei saaks. Samas kui politseile riigieelarvest raha juurde leidmine võib mõnele ministrile keeruline tunduda, siis numbriprojekt oleks palju odavam, selle võiks paralleelselt ikka käivitada.
. 10 kuud 2 nädalat tagasi
kunagi räägiti mingist alkolukust, aga ei rohkem miskit. kohustuslik oleks kõikidele vahelejäänutele lukud peale ja ilmselt see aitaks natukene.
Peeedu 10 kuud 2 nädalat tagasi
Selleks, et teel oleks 24/7 üks patrull on vaja 10-t politseiniku. Võttes nende palgad pluss lisaks tööjõumaksud,lisaks veel varustus ja auto ning räägime aasta kulust 200-250 tuhat eurot. Ja seda ainult ühe patrulli puhul. Aga iga maakond vajaks vähemalt ühte suuremad isegi mitut patrulli ja hulk miljoneid ongi koos.
Just selle pärast hakatakse kohe muud juttu tegema kui politsei nähtavus jutuks tuleb.
Lisaks on optimeerimise, universaalsusega ning prioriteetidega juhtunud see, et enamus politseinike pole võimelised liikluses sügavuti orienteeruma vaid järelevalve põhiosa piirdub joobe, kiiruse ja vöötrajaga.
Aga minnalaskmine algab palju vähemast ja kui siis vastu näppe ei saa lähevad rikkumised järjest suuremaks.
Autojuht on viimaste aastakümnetega ise palju muutunud. Kui kunagi oli see kutsumus ja sügav huvi siis täna norm. Lisaks mugavusele paljud ilma lubateta ei saaks normaalset elu elada. See aga on muutunud suhtumist. Load on lõppeesmärk mille järel nagu peale kooli lõpetamist mittehuvipakkuvate ainetega on lõpp. Kuna edasi enamik sõite läheb ikka kodu-töö ja Selveri kolmnurgas siis ei tundugi, et midagi hullult valesti oleks. Iga juht ka hea eksib vahel. Tegelikult aga on roolis pealiskaudselt reegleid nuusutanud juht, sest peale lubade saamist pole ta enda teadmisi värskendanud.
. 10 kuud 2 nädalat tagasi
mitte et pole teadmisi värskendanud, vaid tema areng juhina ongi jäänud autokooli tasemele, ta pole viitsinud ennast edasi arendada. või lihtsalt pole mingit huvi olnud edasi areneda- kodu-töö-selveri jaoks sellest tasemest ju piisab.
politseiga aga on see teema, et pidevad reformid ja pugemine rahapuuduse taha ongi jätnud meile vaid kiirusemõõtjad-torusse puhujad ning tegelikult ei huvita liiklus enam kedagi- trahve vaja teha, raha vaja korjata. ilmne näide ka viimased kiirusemõõtmise kampaaniad, samas ei taha keegi aru saada või lihtsalt tehakse nägu, et ei saada aru, milles tegelik probleem. avariide põhjus ei ole enamasti liigses kiiruses, vaid just juhtide suhtumises liiklusreeglitesse ja see kõik algab kodust, koolist, autokoolist. näiteks siiani pole keegi suutnud lahendada kolonnide olematu pikivahe probleemi. kasvõi autokoolis võiks selle jaoks olla eraldi kursus, kus reaalselt võetakse läbi erinevad ohuolukorrad väikese pikivahe tõttu ja õppur saab oma kehaga aru, et kui istud teisel p.rses, siis saad haiget. autokoolid on lihtsalt üks rahateenimise eraettevõte ning neid ei huvita juhtide tase.
ja raha oleks eestis küll kui seda ei raisataks igasugu riigiasutuste nimemuutustele ja 101 muidusööja palkadeks või ei kinigtaks välismaistele monopolidele.
Peeedu 10 kuud 2 nädalat tagasi
Tegelikult tuleks alustada noortest jalakäiatest. Tänapäeval suure tõenäosusega saavad neist vanemaks saades roolikeerajad. Juba siis peaks selgeks saama, et rikkumise puhul on karistuse tõenäosus suur. Hiljem seda tuleb süvendada, et ka roolis näiteks suunatule mittenäitamine või selle tegemine peale pidurdamist ning koos roolipöördega toob kaasa sanksioonid. Nii ei tekigi tahtmist suuremaid tipupättusi enamikel teha.
. 10 kuud 2 nädalat tagasi
juhtusin raadiost kuulama intervjuud marko pomerantsiga ja ta mainis tõestisündinud seika elust, et inimene ei tea, kas põhjatuul puhub põhjast või põhja suunas. vot nii lollideks oleme muutumas. asi see siis liikluses loll olla.
väike vend 10 kuud tagasi
arvan, samuti et oinanumbrid võib ja saab tagasi tuua, kuid selle kõige suuremaks tehniliseks eelduseks on riiklike andmebaaside sujuv ristkasutus, sh maanteeamet ja karistusregister. Et karistuse korral rikkuja andmebaasi enda nime kõrvale suure märgi (mis on e-eesti portaalist talle endale ka nähtav ja perioodiliselt saab meeldetuletusi ka), et mingi perioodi saab ta liigelda vaid 1 isiklikus omanduses oleva mootorsõidukiga, millel on oinanumber ning liiklemine mootorsõidukiga, millel oinanumbrit ei ole, läheb kirja juhtimisõiguseta sõitmisena.

Kõige suuremaks praktiliseks eelduseks on ajakirjanduse huvi ja avalik hukkamõist. Kui oinanumbritega liiklejaid peedistataks samamoodi, nagu iga riigikogulast, kes vähegi kallima autoga tööle sõidab, siis ei tahaks keegi oinanumbriga ringi sõita.
valdur1 10 kuud tagasi
Mida see o-number ikkagi annab? Näed et naabrimehel on uus number. Nüüd hakkad iga päev tänitama? JAMA.
Politsei näeb o-numbriga autot ja kontrollib. Rooli taga kaine abikaasa, kellelt mees korraks autot laenas. Sedasi üks, kord, teine kord. Varsti on naisel siiber politsei peatamisest ja ütleb sellele krõbedamad sõnad. Politsei tuju halb, naise tuju halb- kõik stressis, liiklus ei suju.
Saab roolijoodik korra trahvi, saab teisegi korra veidi suurema. Kolmas kord load ära . Kauaks, vastavalt joobe astmele. Järgmisel korral juba vangla.
ints 10 kuud tagasi
See andmebaaside ristkasutus on olemas - politsei näeb juba praegu autonumbrit sisestades selle kasutajate kehtivaid karistusi. Selle numbri mõte oleks ikkagi avalik häbipost. Et käid ringi "roolijoodik" otsa ette tätoveeritud või nii. Ehk distsiplineerib.

Lisa postitus


© auto24 AS. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.