paskvill nimega Toimetaja Juhtkiri

ints 1 aasta 2 kuud tagasi
Miks peaks kogenud ajakirja toimetaja kirjutama teksti mis on demagoogiast pungil, sildistav ja suure osa inimeste suhtes põhjuseta halvustav? Kui tegu oleks Kroonika toimetajaga, siis võiks seda pidada väikeses stiililiseks apsuks, aga kuna seda sorti ajakirjas skandaal, seks ja sopp müüb, siis oleks see vähemalt vabandatav. Aga Autoleht pole sedasorti ajakiri. Või olen mina ehk asjast valesti aru saanud?

Et millest ma räägin? Noh möödunud nädalavahetusel ma sõitsin tütrega mööda kergliiklusteed jalgratastega linnalähedase linnuvaatlustorni juurde, ronisime üles, imetlesime vaadet ja veidi aja pärast sõitsime tagasi. Ei miskit erilis, lihtsalt meeldiv pühapäevane ajaviide oma lapsega. Aga tegelikult me rikkusime hulka liikluseeskirju, sundisime vanainimesi bussis kukkuma, ehmatasime jalakäijaid ja hirmutasime autohjuhte. Sest me olime jalgratturid.

Autolehe toimetaja nimelt kirjeldas neid sümptomeid ja siis avaldas - sellisele kirjeldusele vastavad jalgratturid. Mitte mõni üksik huligaan, mitte vähemus vaid lihtsalt jalgratturid. Nad kõik. Ehk siis mina ja mu tütar ka. Ma ei tea mitu uut tellijat selline "kvaliteetajakirjandus" juurde toob aga mind pani küll esimest korda üle aastate mõtlema et kas see püsimaksekorraldus pangas vääriks ehk tühistamist. Ma olen jalgratturina liikluses alati korralik, sest olen ka autojuht ja jalakäija, ja ma tõesti ei maksa selle eest et sellisel viisil sildistatud saada. Mul on ükskõik kui Hr. Sooper ise sõitis jalgrattaga viimati 5 aastaselt ja kui ta tee on viimasel ajal mõne kaherattalisel liikuva huligaaniga ristunud - krt saa üle sellest või väljenda ennast korrekstelt. Vastasel juhul võtan omale vabaduse nimetada autoajakirjade toimetajaid liiklushuligaanideks ja ehk ka pedofiilideks - kindlasti on tuhandete maailma autoajakirjate seas mõni kes sellise patuga hakkama on saanud, seega üldistagem mõnuga!
ints 1 aasta 2 kuud tagasi
PS sry typo - autoajakirjate=autoajakirjade toimetajate
väike vend 1 aasta 2 kuud tagasi
Osalen liikluses nii autojuhi, jalakäija kui jalgratturina. Olen kõigis kolmes rollis korralik ja liiklusohtlikke olukordi üritan mitte põhjustada, kuid inimlikul tasandil saan siiski lugupeetud peatoimetajast aru. Liikluses osalemine on kõige ohutum ja stressivabam siis, kui eeldada et kõik teised liiklejad on kaabakad ja poolearulised. Sellisel juhul on ülivähe signaalide mitmetimõtestamist ja on võimalik suuresti vaid positiivselt üllatuda.

Seega autoga sõites on eelkõige jalakäijad ja ratturid need kaabakad ja poolearulised, kes ülekäigurajale astuvad silmad kinni, punasele fooritulele lähenedes moonduvad järsku ratturitest jalakäijateks või vastupidi, tolgendavad ja vänderdavad valel pool teed ning pimedas helkureid või tulesid ei kasuta.
Jala käies on autojuhid ja ratturid need kaabakad ja poolearulised, kes punasega ristmikke ületavad ja otse rohelise tulega teed ületavate jalakäijate nina alt läbi kihutades oma parempöördeid teevad või linnatänavatel ilma kellata ringi väntavad ja jalakäijatele selga sõidavad.
Ning jalgrattaga sõites nean ma kõiki autojuhte ja jalakäijaid. Esimesi, et nad ei suuda möödudes ohutut külgvahet hoida ja tekitavad tihti vägisi olukorda kus rattur võib möödasõitva auto peeglit kätt välja sirutamata puudutada. Ning teisi selle pärast et nad ei suuda otse kõndida ja peavad nimme oluliselt kiiremini liikuva jalgratta ette astuma. Ning sõidu teel sõites nean ma rattureid suuresti samadel alustel kui autojuhid.

Autokoolis oli sellise lähenemise nimetus "kaitslik sõidustiil." Seega kui minu lähenemine kasvõi ühe elu päästab või ühe õnnetuse ära jätab, siis on lähenemine praktikas õige, isegi kui ta kasvõi kõigi inimeste moraalitunnet riivab.
Aulemb 1 aasta 2 kuud tagasi
Järgmine suur test: ajakirja toimetajad ostavad jalgrattad 800 euroste autode eest ja püüavad iga nädal vähemalt ühe päeva rattaga liigelda.
Ehk siis ei tule sellist üldistust liiklejate osas, kes kasutavad kondijõudu kahel rattal edasi liikumiseks.
Loomulikult võib testi lisada ka mõne akuga varutet jalgrattad ja mingi poolest mõne tasakaalu liikuri. Et ikka huvitavam ja põnevam oleks
arvo 1 aasta 2 kuud tagasi
Kes tähelepanlik oli, nägi, et lugu oli ju ainsuses, ei olnud juttu jalgratturitest vaid jalgratturist. Mulle tundub, et rullnokalõks seati üles, kes tundis end ära, kes mitte,
to arvo 1 aasta 2 kuud tagasi
Kehvasti kirjutatud siis. Kirjeldus ei olnud ju ühe episoodi kirjeldus, vaid pikemalt käitumislaadi kirjeldus. Võib jah pugeda detailide taha et ainsuses või misiganes, see kõik on tagantjärgi targutamine. Ajakirjanik on ülikoolis filoloogia ja semantika kursuste raames täpselt õppinud, et mis sõnumit annab tekst nii otseselt kui ridade vahelt. Samahästi võiks kirjutada Õhtulehes et "Autolehe toimetaja varastas auto?" ja kui siis ka hiljem tekstis seletada et ei varastanud, lihtsalt tegi temale mittekuuluva uue automudeliga proovisõitu, siis seesama Õhtulehe ajakirjanik teab ka seda, et tänapäeva keskendumisraskustega lugejatest 90% teevad järelduse pealkirja põhjal, enamasti artiklit lugemata, ning kuigi see küsimärk pealkirja lõpus muudab pealkirja valeväite asemel juriidiliselt korrektseks "kõigest" küsimuse püstitamiseks,siis enamus lugejaid arvab edaspidi et Autolehe toimetaja on autovaras.
. 1 aasta 2 kuud tagasi
Seesinane juhtkiri on nüüd delfis ka avaldatud ja sealseid kommentaare vaadates tuleb hirm peale. Tundub et Eesti on täis rattureid kes mingisuguseid eeskirju ei täida. Samas on ilmselgelt ka karjakaupa autojuhte kellel eeskirjadest vähemalt sama udune ettekujutus. Võtame ühe tüüpsuhtumise - kui rattur ei sõida teepeenral vaid teel ja rekka peaks vastu tulema siis pole ju kuhugi minna, tuleb ratturist üle sõita. Ma küsiks vastu - kui sama kiirusega juhtub seal ees traktor sõitma, kas siis sõidad traktorist üle? Või ehk leiad piduripedaali üles?

Tegelikult ongi küsimus austuse puudumises. Sooper süüdistab austuse puudumises rattureid, aga samavõrra või suuremad mölakad on autojuhid. Domineeriv arvamus, mida avalikult esindab Sooper ise ka, on see et autojuht peaks saama ratturist mööda oma sõidureas püsides. Ja erilised pätid on kõrvuti teel sõitvad ratturid mis selle võimatuks muudavad. Aga meenutame seda et maanteekiirusel on ohutu külgvahe 1,5m - auto sõidutuul võib muidu ratturi pikali lükata. Seega isegi kui rattur on korrektselt 0,5m teeservast, ei saaks autojuht temast mööduda osaliselt vastassuuna vööndisse reastumata. Ja kui juba peab reastuma, mis vahet seal siis on kas rattur on üksi teeservad või teise ratturiga kõrvuti? Meenutame - ei ole olemas sellist asja nagu autotee, on sõidutee, ja see on kõigile seal liiklejaile.
EE 1 aasta 2 kuud tagasi
Te Sooper vedage ka oma paks pekine kere vahest istme ja rooli vahelt välja. Füüsiline tegevus aitab ka aju paremini tööle saada.
k 1 aasta 2 kuud tagasi
"Kes tähelepanlik oli, nägi, et lugu oli ju ainsuses, ei olnud juttu jalgratturitest vaid jalgratturist. Mulle tundub, et rullnokalõks seati üles, kes tundis end ära, kes mitte, "

Ei sina ega kirjatüki autor ei anna endale aru, et vihase autojuhi jaoks ei ole mingit vahet, kui korralikult jalgrattur ennast ülal peab. Kui ta näeb teeservas jalgratturit, siis tema ajju kerkib mõistepaar "püha lehm" ja ta leiab, et peab jalgratturit kuidagi "karistama" selle eest, et too üldse julgeb jalgrattaga "autoteel" sõita. Kui temal tuleb selline mõte, siis ei ole mingit tähtsust, et jalgrattur ei ole tema autol mitte kuidagi ees ning et ta peab jalgratturi "karistamiseks" lisaliigutusi tegema.

Näiteks on mind bussijuht küljelt peale vajudes teelt välja surunud kohas, kus eespool tee ahenes, nii et pärast karistusaktsiooni pidi bussijuht ühesuunalisel tänaval järsult vasakusse teeserva põikama, et vältida vastu posti sõitmist. Muuseas, mind ei lohuta vähimalgi määral oletus, et äkki bussijuht tegi seda kogemata, võideldes näiteks une või infarktiga.

Kirjatüki autor ei anna endale sellest aru, et autojuhtide hulgas on mingi protsent psühhopaate (kes ei ohusta mitte ainult jalakäijaid, vaid jalgrattureid, vaid ka teisi autojuhte). Selle kirjatüki ainus mõju on, et see kujundab nendel psühhopaatidel arusaama, justkui oleks nende hälve sotsiaalselt vastuvõetav.
. 1 aasta 2 kuud tagasi
Haige ühiskond, mis teha. Käige korra näiteks Rootsis ja näete kui püha lehm on jalgrattur. Või siis lihtsalt on inimestevaheline viisakus normiks.
Peeedu 1 aasta 2 kuud tagasi
Eesti elanik on üks imelik inimeseloom. Arvestades autode ja juhilubade arvu eeldaks, et kaks kolmandiku täiskasvanuid keeravad rooli. Kasvõi vahetevahel. Aga kui mõnda ülekäiguraja juures olla ja nähes jalakäijate käitumist... Kapuuts peas, ei pilkugi teele kui kaugel auto on. Helkurid ka pole täiskasvanute hulgas olnud liiga moes jne. Ratturitega samamoodi.
Statistitiliselt peaks sellised täiskasvanud valdavas enamuses rattalenksu ja kand-varvas liikumisele vahelduseks roolis olema ning hulle kiruma. Kuidas küll neid erinevaid liikumisviise ei suudeta ühildada -minu mõistus ei võta. Kui roolis miskit segab teiste juures oleks ju loogiline, et ise rattal või jalgsi sama viga ei tee. Aga ei.
valdur1 1 aasta 2 kuud tagasi
Eespool oli hea idee Autolehe toimetusele. Ostke 800euroste autode müügist saadud raha eest jalgrattaid ja testige neid. Kes saab cruiseri, kes elektriratta, kes saab ainult vana vene voki osta. Ja sellega tõesti kuu aega sõita Tallinna liikluses. Ainult soovitav et sõitjal oleks 360 kraadine kaamera kiivri küljes. Hiljem ongi tõestus Eesti liiklejate korrektsuse või nahhaalsuse kohta olemas.
k 1 aasta 2 kuud tagasi
Artiklis kasutatud ainus pigem viitab selliste stereotüpiseerijate hulgas üldlevinud ettekujutusele, justkui oleks kõigil jalgrattaga sõitjatel ühine teadvus või kuuluksid nad kõik mingisse monoliitsesse salaseltsi, mille tõttu iga jalgrattur on vastutav ja kaasosaline iga teise jalgratturi teo eest, mida autojuht näiteks viis aastat tagasi nägi.

Aga minus tekitavad sellised artiklid ainult põlgust autojuhtide vastu. Selle artikli mõjul leiutasin ma näiteks uue rattasõiduvõtte. Lähenen ülekäigurajale, peatun, viin läbi kõik tavapärased "silmsideme loomise" protseduurid ja keegi autojuht peatub. Edasi ei tee ma mitte midagi. Proovisin järele ja mulle anti sel aastal esimest korda signaali.

Järele mõeldes tasub sellist võtet rakendada olukordades, kus autosid on teel palju. See, kes oma eesõigusest loobub, on ju iseenesest üldiselt normaalne inimene. Aga kui õnnestub peatada ja kinni hoida tervet kolonni, siis selles on kindlasti paar "autolehe peatoimetajat", kes on sellise kohtlemise kuhjaga ära teeninud. Paraku on nn nõrgemal poolel raske, kuigi mitte täiesti võimatu p-dereerida konkreetseid "peatoimetajaid", ilma "süütute kannatajateta" (jutumärkides, sest on väga haruldane pilt näha autojuhti liiklusseadust mitte rikkumas olukorras, kus rikkumine on füüsiliselt võimalik). Aga loomulikult ei kaasa ma oma eksperimentidesse teisi jalgrattureid või jalakäijaid, kellesse suhtun sümpaatiaga.

Edasiste eksperimentidega loodan saada vastust huvitavale küsimusele, kas sellisel viisil saab ühte ja sedasama kolonni mitu korda peatada ja kinni hoida.
Nojah 1 aasta 2 kuud tagasi
Liikluses toimib pigem tavapärases elus toimiv mõistlikkuse reegel, et kui keegi tahab üle tee minna ja kolonn peatub, siis minnaksegi üle tee, mitte ei jääda peale kolonni peatumist seisma, et no mis nüüd siis provotseerimise peale juhtub. Sellistele pededele tuleks kere peale anda, ja ilmselt sellistes jumalikes pettekujutustes elavatel isikutel on mingi arusaamatu kõikvõimsuse tunne tekkinud. Tahan, peatan liikluse, seisan seal edasi eksperimendi mõttes, kui keegi pahandab/signaalitab, olen solvunud, aga üle tee ka ei lähe. Mine parem arstile.
k 1 aasta 2 kuud tagasi
Eelpool kirjeldatud rattasõiduvõte on edasiarendus rattasõiduvõttest, mille töötasin välja vastuseks jalgratta- ja jalgteedele jalgratturitele paigaldatud anna teed märkidele. Mõnes linnaosas paigaldatakse neid ristumistele kõrvalteedele ja need muudavad liikluskorraldust nii palju, et need võtavad jalgratturilt eesõiguse ka peateelt kõrvalteele pöörava autojuhi ees.

Probleem on selles, et tüüpiliselt põrkavad jalgratturid autodega kokku kergliiklusteedel sõites just sellistel ristumistel, kus autosid praktiliselt ei liigu - mitte suuremate tänavate ületamisel. Eriti suures ohus on 10-16-aastased. Talve jooksul on selliseid märke juurde tekkinud, ka ühele pisut suuremale ristmikule. Nähtavasti on toimunud mingi ajurünnak ja jõutud järeldusele, et 10-16-aastaste elu saab muuta ohutumaks sellega, kui suurendada nende kohustusi ja vähendada autojuhtide kohustusi.

Paraku nii vähe, kui peateelt juhtub kõrvalteele autosid pöörama, mitte ükski autojuht pole osutunud võimeliseks liiklusmärkide järgi liikluskorralduses orienteeruma ilma minupoolse viiplemiseta. Nähes, et selliseid märke on talve jooksul Tallinnas juurde tekkinud, otsustasin ma, et edaspidi peab autojuht minuga kohtudes ise aru saama, et ma annan talle vastavalt liiklusmärgile teed. Esimesel korral ma veel seletasin autojuhile olukorda liiklusmärgile osutades, mille tõttu autojuhil kulus minu žesti mõtte seedimiseks ainult kümmekond sekundit, edaspidi ei kavatse ma ka seda teha.
k 1 aasta 2 kuud tagasi
Vahepeal on üks agressiivne autojuht vastanud. Vabandage väga, aga kõigis sellistes artiklites rõhutakse vajadusele liiklusseadust täita. Jalgratturil ei ole jalgrattalt maha tulemata ülekäigurajal mingit eesõigust. Mina ei kavatse jalgrattalt maha tulla, järelikult ei ole mul ka mingit eesõigust ega kohustust teed ületada. Kiitke "autolehe peatoimetajat" ja olge siis õnnelikud, kui jalgrattur otsustab selle sisuka artikli tagajärjel mõnikord liiklusseadust täita.

Praktikas on täiesti suur probleem, et osad autojuhid kipuvad peateel sõites loobuma oma eesõigusest ka siis, kui jalgrattur peatub kõrvalteel sõiduteel stoppmärgi taga. Ilmsesti on eksitav see, kui sama ristmiku läheduses on ka ülekäigurada. Jääb mulje, et osad autojuhid on nii harjunud sellega, et jalgratturid sõidavad kõnniteel ja ületavad sõiduteid ülekäiguradasid pidi, et nad ei oska mitte midagi peale hakata, kui jalgrattur ei sõida kõnniteel ega soovi ülekäigurada kasutada. Paraku tuleb mul enamasti sellistest viisakusavaldustest keelduda, sest need kenad inimesed ei kipu sealjuures arvestama muu autoliiklusega.

Ma ei saa absoluutselt aru, miks autojuhid liiklusviisakusena väärtustavad ennekõike kõrvalteelt vahele laskmist. Ma ei saa aru, miks näiteks hiljutises liiklusviisakuse reklaamvideos kujutati autojuhtide vahelise viisakuse näitena seda, et keegi laskis kellelgi kõrvalteelt paremale pöörata. Minu jaoks on sellised vastutulekud täiesti ebavajalikud ka siis, kui ma vasakule pööran või peateed risti ületan.
Nojah 1 aasta 2 kuud tagasi
Mis segane jutt? Üleeelmises postis kirjutad ülekäiguraja ees seismisest ja üle tee minemisest keeldumisest, kui kolonn on peatunud, järgmises postis aga mingist jalgratturitele mõeldud annateed märgist, mida sa enam ei kavatse järgida? Ilmsed jumala tunnused?
k 1 aasta 2 kuud tagasi
Üle-eelmine postitus on anna-teed märgist, mida mina olen alati järginud, aga millest autojuhid mitte kunagi aru ei saa.
Panfilov 1 aasta 2 kuud tagasi
Kutsun lugupeetud rattureid ja mitte rattureid natukeseks rahunema ja pisut kainelt olukorda hindama. Ei ole ratturite vaenulik ja plan tunnistama, et kuigi nende hulgas leidub teistega mittearvestavaid, siis selliseid on paraku kõigis teistes liiklejate rühmades samuti.
Paraku on toimetaja jutus ka väike iva, mille ta iroonilis-sarkastilises vormis üritas ilmselt ratturiteni viia. Tõepoolest liigub teedel hulgaliselt rattureid, kelle liiklusvahendil pole ühtegi helkurit, tukledest rääkimata. Püüan aru saada - liigne õhutakistuse suurendaja ja ilmselt kaotab sõitja kiiruses - püüan erksates värvides lükrat märgata.
Aga märguanded manöövritel? Kas ratta seljas küürutava selli üle õla taha heidetud pilk on tõepoolest piisav, saamaks aru, et järgneb vasakpööre? Pidurdamisel, pööretel jne. nõuetekohaselt antav märguanne oleks minule auto või mootorrattaga liigeldes abiks, et saaksin suurema ohuallika valdajana säästa nõrgemat ja iseennast.
Kutsun kõiki liiklejaid üles olema vastastikku viisakad nii liikluses kui siin foorumis ja liiklusraevu taltsutamiseks ning vastastiku ära tegemise vastu abi otsima, kui ise endaga hakkama ei saa.Ja igas tekstis ei tasu kohe vaenu otsida.
Btw täiesti arusaamatu oli ses lehenumbris hoopis pr.Esta Tatriku pehmelt väljendudes hala. Kui tahtmist pikemalt targutada, võtke ette ja andke minna.
Vastastikust viisakust ja ohutut liiklemist!
. 1 aasta 2 kuud tagasi
Mida Esta siis välja mõtles?

Lisa postitus


© auto24 AS. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.