Autode tulevik

valdur1 3 aastat 4 kuud tagasi
Tänapäeva autod muutuvad üha võimsamaks ja elektrilisemaks . Britid teevad auto, mille võimsus on 2080hj, kiirendus 2,8s 100km\h, max kiirus 320. Horvaadid ehitavad auto, millel on 1073hj, kiirendus 2,6s 100km\h, max kiirus 363. Soomlastel oli ka mingi ülivõimas elektriauto. Eestlastel võrdluseks tudengite elektrivormel. Kas siis Eestis polegi garaazinurgas autoehitajaid, kes Hiina detailidest ehitavad superautosid? Meie piiratud kiirustega maanteedel pole sellisega küll kuskil sõita, aga autouudistes leiab see kindlasti kajastust.
Vaatleja 3 aastat 4 kuud tagasi
Siin kaovad vastused juba sama usinalt kui Delfis midagi pagulaste kohta öeldes :-((
Am 3 aastat 4 kuud tagasi
Mulle on meelde jäänud ja sobilikuks osutunud üks transporti kui sellist omamoodi juppideks jagav teooria. Tulevikuteooria mis, tuleb tunnistada, esimesi täitumise märke ka tasapisi näitab. Tolle teooria alusel jaguneb tulevikus transport ikkagi pigem tonnaazi alusel, praegust sõiduautondust nimetatkse seal oma suure massi ja väikese kandevõime, samuti suure kütusekulu ja madala kasuteguri tõttu mammutautodeks (nt mingi USA SUV vms), tulevikuautot gasellautoks (mitte segi ajada Vene automargiga, hea näide võiks olla midagi Renault Twizy sarnast). Et neid kaht "sugupuud" ühele trassile korraga panna eelkõige võimalike tagajärgede tõttu kokkupõrkel ei saa siis eeldatakse et mammutid kaovad ja gasellid tulevad ja jäävad. Probleem on lihtsalt vahepealses perioodis kui need elukad koos peavad ühte ruumi mahtuma. See siis oli sõiduautonduse kohta.
Veoautondus jääb sarnaseks nagu on, neil riistapuudel on veovõime ja omakaal, seega ka efektiivsukoefitsent suht hea ka täna. Aga eks elekter kütusena jõua sinnagi ja peamine muutus on sõidukite juhtimises mis ilmselt hakkab toimima mingil muul põhimõttel, igatahes mitte 1 sõiduk 1 juht. Kindlasti astub mängu elektrooniline tsentraliseeritud juhtimine ja kindlasti hakkab kogu liiklus toimuma vähemalt maanteede osas sõidu- ja reisjateveost turvaliselt eraldatud rajal.
Kõige keerulisem saab olema jaotusvedude organiseerimine ehk siis asulasisesed veod, eks kindlasti saab ajamiks asulates pigem elekter aga juhiks.. kes teab. On meil Eestiski täisautomaatseid laomajandeid juba täna, eks see jaotusvedu saa siis midagi sarnast olema.
Reisijatevedu - gasellsõiduautod ja väikebussid, suurem reisijatevedu ilmselt läheb kui mitte rööbasteedele siis ratastrammidesse kindlasti - praegune 1 juht-100 reisijat jääb minevikku, eks
esialgu oleks hea ka 1 juht-300 reisijat aga mis ja kuidas muutub-areneb ei ole siiski veel muud kui spekulatsioon. No kes viitsib võib vaadata Bogota trammbusse, seal muide linnatranspordi osakonnas ka üks tore noor Eesti insener ametis.
No vist ei saanud autode tulevikust jutt, pigem autotranspordist. Vast mingi vaatenurk tulevikule ikka:-)
Teadja mees 3 aastat 4 kuud tagasi
Ega neid superautosid ei ole siis lihtne ehitada, see nõuab ikkagi tehnoloogiat, vastavaid insenere ja suurt täpsust.
Ei käi päris nii, et hakkame garaazinurgas superautot ehitama, mis 350 km/h ehitab.
Näiteks ühes saates näitas Bugatti Veyroni ehitamist, selle täpsus jne oli ikka omaette teadus.
Ehk siis, asi tuleb suurelt ette võtta, muidu ei tule midagi välja, aga suurelt ette võtmiseks on vaja raha ja hiljem ka klientuuri, kes seda autot ära osta tahab.

Muidugi võiks eestil üldse olla oma autotööstus, aga kahjuks pole selle rajamine sugugi lihtne ja klientuuri leidmine.
Rix 2 aastat 11 kuud tagasi
Pikk jutt, loodetavasti jõuate läbi lugeda.
Autode tulevik on minu arvates vähemalt sama huvitav kui nende minevik. Olete tähele pannud, et praegu võetakse kasutusele tehnilisi lahendusi, mis leiutati juba 100 aastat tagasi? Paneb imestama kui aeglane on tavaautode areng mitmetes olulistes aspektides. Ilmselt on selle taga nii ostjate konservatiivsus kui ka tootmisharu suur inerts (nt. pikaajalised lepingud terasemüüjatega, mis ei võimalda hakata tootma plastist keredetaile).

Aga selles, et autod on tulevikus põhiline liikumisviis mitte ühistransport või jalgratas, olen 155% kindel sest see on loogiline. Mõned analoogiad: 20 aastat tagasi istusin suurarvuti terminali taga, mis sisuliselt oli kuvar ja klaviatuur, arvuti oli kümnetel terminadel ühine. Täna on mul isiklik arvuti taskus tahvli või nutitelefoni näol. Teine näide: telefonid. Kui vanasti pidid otsima tänavanurgalt või kusagilt hoonest telefoni, siis täna on see jällegi kõigil taskus. Isiklik ja enam-vahem selline, nagu meeldib.

Ehk siis kõik liigub personaliseerumise poole, ja selles loogikas ei saa olla tõene väide, et ühistransport on tulevik. Inimesed tegelikult ei taha ühiselt transporteeruda, vähemalt mitte meie kultuuriruumis, see on lihtsalt odavam variant liikumiseks, mitte mingi unistuste liikumisviis.

Kui tuli PC (Personal Computer), siis tuleb ka PT (Personal Transporter).

Niisiis personaalsed autod on tulnud et jääda. Ei ole kaugel aeg, kui võite oma autole tellida ainulaadse kere, mis prinditakse 3D printeris just seda värvi ja sellise kujuga nagu soovite. Autod muutuvad väiksemaks ja neid on võimalik ühendada (külgepidi või rongi, seejuures sõidu ajal). Liitudes kogumiks on võimalik tühja akuga PT-l tarbida teiste voolu ja jõuda ühiselt ikkagi sphtkohta. Alkolukk (mitte puhutav, vaid juhi liigutusi analüüsiv tarkvara) ja automaatne GPS-l põhinev kiirusepiirik muutuvad kohustuslikuks. Samuti automaatpidurdussüsteem. Neljast rattast loobutakse, sest ka kaks ratast nagu tänastel tasakaaluliikuritel on tegelikult piisav. Hiljem kaovad rattad sootuks sest need saab asendada veelgi hõõrdevabama süsteemiga. Mis veel muutub? Ilmselt see, mis täna on veel lapsekingades;

- nähtavus juhikohalt on ikka veel piiratud A-piilarite jt. piilarite poolt. Aga A-piilari saaks "ära kaotada" mitmel erineval moel alates teistsugusest katusekonstruktsioonist lõpetades üldse klaasist loobumisega (pilt projitseeritakse läbipaistmatu "klaasi" sisepinnale või kasutab sõitja 3D prille). Lahenevad ka muud probleemid nagu halb nähtavus (kaamera saab töötada ka IR ehk ööreZiimil), udu või jää esiklaasil, päike pimestab, armatuur läigib klaasilt vastu jne.
- autosse sisenamiseks peab ikka veel avama ukse ja sulgema ukse, see ei saa nii igavesti jääda. Esialgu hakkavad uksed ise avanema-sulguma, hiljem kaovad üldse ära (asendatakse nt. õhkkardinaga).
- isteasend muutub istuvast lamavaks, kuna inimkeha talub kõige paremini raskuskiirendust piki keha, siis see lahendus lubab saavutada uskumatuid liikumiskiirusi. Haakub hästi ka Elon Muski ideega torutranspordi osas.
- autode ees hakkavad lendama droonid, mis koguvad infot musta jää, loomade jms kohta.
- kiirteede algustesse ja lõppudesse ilmuvad autode kiirendid ja pidurdid, see võimaldab kokku hoida nii auto enda aku energiat kui ka teelõigu läbimiseks kuluvat aega.

Lõpetuseks avaldan veelkord imestust selle üle, kui aeglane on tänapäeval autode areng. Utreerides võib öelda, et tegu on ikka veel sama asjaga mis 100 aastat tagasi. Motoriseeritud hobuvankriga. Lendur võib ette fataalset kokkupõrget katapulteeruda, autojuhil seda võimalust ei ole. Pidurdamine toimub ikka veel nelja ratta imepisikese kontaktpinna kaudu - kus on viies ratas või auto ninas asuv väike reaktiivpidurdi? (kusjuures Mercedes on katsetanud auto põhja alla avanevat karedat "patja"). Ja võtmed taskust kukuvad ikka veel istme alla:)

Lisa postitus


© auto24 AS. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.