Maanteeamet - kraavid ja arusaam ohutusest

T.K. 3 aastat 5 kuud tagasi
Sirvisin täna ühte 4. novembri Autolehte kus ühte teemat kommenteeris ka maanteeameti liiklusohutuse ekspert hr Ude.
Tema otsene tsitaat uute teeäärsete sügavate kraavide kohta oli selline ”Teisalt teevad sügav kraav ja kitsas teeperv juhi ettevaatlikumaks ja ta sõidab sellisel teel ettevaatlikumalt”.
See oli vastus Autotele arvamusele, et uued kraavid on ohtlikud, sest ka väikesel kiirusel väljasõit lõpeb auto kummulipööramiseg ja kui kraavis on veel vett, siis teeb lausa eluohtlikuks….
Mul jäi suu lahti!
Minu arvates võiks Autoleht teha Maanteeametiga jätkuintervjuu kus tahaks vastust küsimusele, kas selle organisatsiooni visioon ohutuse suurendamisest ongi teha kõik võimalikud avariid juhtidele maksimaalselt letaalseks, et siis selle läbi ”suurendada ohutust”?!
Mis järgmiseks tehakse – kas asendada näiteks autode turvapadjad püstiste 10cm-ste naeltega, mis peaks juhid tegema ettevaatlikumaks ja seega panema nad aegsemalt sõitma?
Või mineeriks maantee perved üldse ära – miks peaks keegi teelt väljasõidul üldse ellu jääma?
Lugeja 3 aastat 5 kuud tagasi
T.K. tähelepanek on asjalik. Ju ei osanud hr. Ude muud, kui anda selline poliitkorrektne vastus.

Arvan, et autojuhi sõiduvõtteid ei muuda asjaolu, milline on kraav maantee kõrval. Vastasel korral peaks ju üle iga silla ja viadukti sõites liikuma jalakäija kiirusel, et jõuaks enne sillalt välja sõitmist pidurdada...

Muidugi tuleb jälgida ka tee-äärset maa-ala ja mõelda sellele, et näiteks võsa vahelt või kõrge heina seest hüppab teele loom. Aga praegu käib jutt paigalseisvatest kraavidest.
Am 3 aastat 5 kuud tagasi
Mul kaks kunagist klassivenda tee-ehitajad. Olen neilt kah ikka pärinud et mis jama nende olematute teepeenarde-tankitõkkekraavidega on. Vastus on alati selline kahetine - et tegelikult peaks sellises kohas olema teepiirded kus kraav liiga sügav või hoopis looduslik järsak, teistpidi pidada kõik jälle normidele vastama. Ja alati lisatakse et noh, vähempakkumised ju, mis sa ikka tahad.... Kuidas on võimalik et vähempakkumistega võidetakse konkursse ja ehitatakse mittepäris normidele vastavaid teid nemad jälle ei tea. Ja mingid nüansid on ka nagu ikka standardites-seadustes: kui on kõrval kergliiklustee ei peagi teepeenart sisuliselt olema jms. Kraavidega ka - mingi keskmine sügavus normiks aga maapind ju teatavasti pole täitsa tasane, vesi aga ülesmäge ei voola. Nii ongi kraav siin sügavam-seal madalam aga keskmine number vastab standardile. No ja nii edasi, oleks hea kui mõni spetsialist siin seletaks, ma siin rohkem külajutu tasemel kirjutan.
Teadja mees 3 aastat 4 kuud tagasi
Ja selle peale muidugi too Maantee ameti inimene ei mõelnud ,et üks inimene võib ohutumalt sõita, aga kui sellele ohutult sõitvale inimesele hüppab loom ette või sõidab mingi loll rullnokk sisse, siis võib süütu inimene oma autoga kraavi lennata ja tagajärjed võivad kurvad olla.
Ahto 3 aastat 4 kuud tagasi
vana Setu 3 aastat 1 kuu tagasi
Mõned aastad tagasi sai ühelt asjapulgalt otse küsitud, miks ta lasi sellise jama läbi. Vana tee oli korraliku teepeenraga, et kui rekka rehvi vahetama hakkas, siis mahtusid ka temast mööduja ja vastutulija asfaldi peale ära. Nüüd tuleb rehvi vahetavast sõidukist möödumiseks veenduda, et kedagi vastu ei tule. Vastus oli lihtne: "Nii on odavam" Drenaazi asemel tõmmati kraav aga see kraav tegi sõidutee kitsamaks. Nüüd keski tark Maanteeametist väidab, et ka tulevane neljarealine Tln-Tartu mnt. tuleb kitsamate sõiduradadega. Ikka selleks, et nii on odavam. Hiina pulbervalu leht-silmusvõtmeid ei osta üksi terve mõistusega inimene, kuigi need on odavamad. Töö tuleb teha ühe korraga ja korralikult. Me ei ole nii rikkad, et asju algul odavalt ja hiljem korralikult teha.

Lisa postitus


© auto24 AS. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.