Eesti autoajakirjanikud

MargusP 4 aastat 1 kuu tagasi
Olen viimasel ajal olnud hoolas lugeja nii kodumaiste kui ka välismaiste autoajakirjade ja arvustuse osas. Üllatavalt on viimasel ajal häirima hakanud(küllap vist vanusest :) ), et kohalises testides on kõik sõidukid alati head olenemata margist või mudelist. Välismaiste puhul on aga ka julgemalt välja öeldud mõnede sõidukite puudused. No klassikalisest TopGearist rääkimata kus mõne sõiduki kohta (ka õigustatult) lausa halvasti öeldi. Jah, olen nõus, et uus auto on alati uus ja hea, kuid kusagilt peavad ju sõidukite erinevused ka välja tulema.

Seega kohalikud autoajakirjanikud, paluks teilt rohkem ausamat ja otsekohesemat infot!
. 4 aastat 1 kuu tagasi
hakkad halba rääkima (kirjutama), ei kutsuta enam esitlustele ja proovisõitudele. töökohta peab ju hoidma.
j.pp 4 aastat 1 kuu tagasi
No Bentleyle tõmbas Autoleht küll vee suhteliselt peale - ei ütleks, et kõik ja kõike ainult kiidavad :)
. 4 aastat 1 kuu tagasi
no mitu korda aastas või elus sa üldse bentli esitlusele satud? seega võib erapooletut nägu teha ja väheke mustata ka. aga elu käib volksude ja audide ja fordide ümber ning siin rännatakse aastas mitu korda ja igal pool ning see toob leiva lauale.
MargusP 4 aastat 1 kuu tagasi
No seda huvitavam on tõik, et Bentley sai pisut ka pahandada, kuid kõik Renault-Kia-Opel on väga väga head :)
. 4 aastat 1 kuu tagasi
ma arvan, et need, kes bentli ostavad, ei tee seda mitte naabrist parem olemise pärast, vaid sellepärast, et temasugune sõidabki bentliga (ei pea silmas jalgpallureid). see on loomulik osa elust. ja teda ei huvita tehnilised nüansid ja kilovatt või liiter siia sinna kõikuvad andmed. eestimaalane aga vaatab kõike hoopis teise mätta otsast ja kipub võrdlema- vot see auto on bentlist hulga ökonoomsem ja see hulga odavam. mis teha, meie mail ei eksiteeri sellist ajalugu, meil liiguti varem hobustega ja nüüd rahvaautodega.
Lõunakas 4 aastat 1 kuu tagasi
Aus hinnang tuleb Eestis välja kui auto on 5+ aastat vanuses ja antud mudelit enam uuena ei toodeta. Seniks tuleb hoida suu lukus. Hea näide on kasvõi Autolehe enda kasutatud autode ülevaated, uuematel autodel mis senini tootmises tuleb esindusest alati ülipositiivne jutt, kui tehakse 5a hiljem samast mudelist uus ülevaade on hinnang kõvasti kriitilisem, kuigi alati öeldakse et uus mudel on parem eeldades et tarbija tuleb selle peale uuemat ostma.
. 4 aastat 1 kuu tagasi
seni kuni inimene peab enda autot vaid liisinguperioodi vältel ja siis võtab jälle uue, on need arvustused taolistele mõeldud- teda eriti ei huvita lagunemine, huvitab sõitmine. nüüd see, kes taolise kasutatud auto ostab, tormab lugema neid teisi arvustusi- tüüpvead jne. eks muidugi sõiduomadused mängivad ka rolli, aga need üldjuhul ei halvene. seega esiteks tuleb hea arvustusega see auto maha müüa ja kui kirjutad s.tasti, siis diiler sind enam esitlusele ei kutsu. pärast kasutatuna on aga poogen- räägid nii nagu asi on ja kui ikka kett venib välja 50 000km-ga, siis see on tõde- tegu siiski kasutatud autoga ja vead ikka tekivad.
mati 4 aastat 1 kuu tagasi
Ise pole nii asjatundja, aga tundub, et uued autod ongi väga heaks ja paraku ka omadustelt üsna sarnaseks läinud. Pigem mängib rolli maitse/hind/maine. Uuena kiidetakse kõige enam siiski tehnoloogias ees käivaid nt VW-gruppi (DSG, TSI jne), aga vanana neid tõesti ei taha, võtad vabalthingava mootoriga ja tavaautomaadiga Honda ja tead, et sellega ei juhtu midagi.
:( 4 aastat 1 kuu tagasi
Klassik ütleks, et autoajakirjanduses valitsevad kallutatud jõud. Eks neid autoajakirjanike peavoolust möödapanekuid ole ka aegajalt olnud, meenub meiegi autoajakirjandust läbinud ajakirjan Taani autoajakirjaniku häbiväärne A-klassi Mersu kummuliajamine, mille peale Mercedes väga põhjalikult valis, keda ajakirjanikest nende uute autodega sõitma lubada. Asi iseenesest oli aga väga lihtne - põdrakatse legaalsel maanteekiirusel. See harjutus kuulus iga Vabariigi algusaastate Paikuse politseikooli õppekavva, ajada ümber Suzuki Vitara, kunagi hiljem selgus, et too ajakirjanik on maniakk ja on ajanud põdrakatsel kummuli peaaegu kõik tema kätte sattunud uued autod. Pärast seda kadusid tollasest autolehest ka kohalike autorite korraldatud põdratestid ümber päkapikumütside, kus pikalt heietati mismoel kiirusega 63 km/h katse läbinud Saksa auto on kordades parem kui sama jõnksu 61 km/h teinud Korea auto. Mersu põhjendas aga ümberminekut sellega, et A-klassi ajus oli vale kiip.
. 4 aastat 1 kuu tagasi
see põdratest on muidugi üks omamoodi asi- palju üldse on neid autojuhte, kes mingi takistusega ootamatult kohtudes suudavad nii adekvaatselt reageerida, et teevad taolise põike täiesti külma rahuga? tavaline taks on, et pidur põhja ja silmad kinni. ka ilmuvad põdralaadsed olendid meie vaatevälja enamuses just pimedas, kus nähtavus niigi kehv ning reageerimisaeg seega pea olematu ja mõtlemis-analüüsimisaeg sisuliselt null. test kiirusel 60km/h on seega nonsens- linnas võid põdra asemel ehk mõne jalakäijaga kohtuda ning testi tehes hoopis vastassuunavööndisse kellegagi kohtuma suunduda, maanteel on kiirused natukene suuremad ja järsk põikamine ilmselt üsnagi ebareaalne.

Lisa postitus


© auto24 AS. Ajakirja Autoleht kodulehel www.autoleht.ee avaldatud tekstide ja fotode kopeerimine ja kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.